Mis on supervisioon ja miks seda vaja on?
Supervisioonitöö on väga tähtis igale inimestega töötavatele professionaalile – ka aitaja peab olema hoitud, kasvamises, arengus ja väljakutsete lahendamises toetatud. Just selleks ongi välja töötaud supervisioon ehk töönõustamine.
Superviisor on nagu teekaaslane või targem sõber, kellega asju arutada ja seeläbi endas, inimestes, klientides, tööprotsessides või maailmaasjades selgust saada. Vahel kulub ära ka leebelt range korralekutsuja, kes aitab meil piire tunnetada.
Superviisor saab toetada paljude keeruliste ja põnevate arenguprotsesside käima minemist ja käimas olemist. Aga … see kõik vajab üht väga olulist ressurssi – aega. Supervisioon on protsess, see ei ole lühikonsultatsioon. Mida suurema valmisolekuga sellesse protsessi astuda, seda huvitavam ja viljakam see on.
Kogemusnõustaja vajab sellist hoidmist ja kõrvalpilku veel enam kui teised aitamistöö tegijad, sest tema väljaõpe on lühem ja taastumislugudes tekkivad samastumisprotsessid ja ülekanded võivad märkamatult kuid sügavalt haavata. Nii Aitajat kui aidatavat. Heatahtlik kõrvalpilk saab märgata, kas nõustaja on siin ja praegu sellises olemisetasandis, et ta ei kahjusta tööd tehes ei ennast ega klienti.
Superviisor saab aidata kaasa Aitaja taastumisele, keerukate klienditööde laabumisele või piiride seadmisele.
Vaata, kas sinu superviisor kuulub ühingusse ehk kas ta on nõutud väljaõppe läbinud ja tunnustatud superviisor.
Eesti Supervisiooni ja Coachingu ühing
Kes võib olla superviisor?
1) min 2,5-aastase superviisori väljaõppe läbinud nõustaja
2) nõustamis- või teraapiaõpete kõrgemale tasandile jõudnud terapeut või nõustaja – näiteks kliiniline psühholoog tase VIII
NB, Kogemusnõustamise osutamine teenusena eeldab, et kogemusnõustaja on saanud vähemalt esmase kogemusnõustamise alase väljaõppe ja kuulub meeskonda ja/või kovisioonigruppi. Juhis