Norra partnerite eestvedamisel kutsuti kokku Põhja- ja Baltimaade esindajad, et luua kogemustoe võrgustik. Ühise suhtluse peamisteks eesmärkideks seati Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus poolt rahastatud projektiga: riigiti kogemusnõustamise valdkondliku seisu kaardistus ning üksteise ekspetiisist ning kogemusest õppimine.
Kohtumiste teemapüstitused olid suunatud kogemusnõustamise õppetöö ja õppekavade arendamisele, nõustaja õiguste ja rakendusmisvõimalustele, jagades praktilisi materjale ning näiteid oma riigist.
Projektis osalevate organisatsioonide peamiseks tegevusaladeks on psüühilise ja vaimse erivajadusega inimestele suunatud teenused, sh kogemusnõustamise väljaõpe ja kogukonna teenuste arendamine. Iga riigi esindaja andis võrgustiku kohtumistel ülevaate riiklikust vaimse tervise poliitikast ja kinnitatud strateegiatest. Ühistest aruteludest venisid pikimaks kogemusnõustajate õppe ja rakendumise riigipõhised eripärad ning kitsaskohad.
Eesti kitsaskohtad
Hetkel puudub ühtne ja kaasajastatud kvaliteedistandard, mille alusel hinnata baaskoolituse läbinud kogemusnõustajate pädevusi, taastumistase ning nende valmisolekut töötada kogemusnõustajana. Kogemusnõustajate õpe ja teenus on reguleeritud väheste ja ajakohastamata õigusaktidega ning puudub süsteemne ja läbipaistev ülevaade koolitusasutuste ning teenuste pakkujate/vahendajate kohta. Puudulik on ka ühtsus teenuspakkuja lävendi nõuetes ja koostöö põhimõttete juhend, sh soovituslik põhi teenuse aruandluseks.
Osalejad: KBT Fagskole (Norra), Nationell Samverkan för Psykisk Hälsa (Rootsi), Kogemusnõustajad MTÜ (Eesti), Hlutverkasetur (Island), ZELDA (Läti), Psichikos sveikatos perspektyvos (Leedu), külalispartner Peer Partnerskabet (Taani)
Projekt NPAD-2023/10021
08.05.2023 – 30.04.2024
Rohkem Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammist Nordplus: https://eeagentuur.ee/projektitegijale/nordplus-programm/
Kogemusnõustamise õpe on Eestis täiskasvanu täiendkoolitus, mille koolituskava nõuete aluseks on Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 68 „Kogemusnõustaja koolituskava“, mis on muudetud 10.07.2018.
Määrus
Koolituskava
Kogemusnõustaja koolituskava maht on vähemalt 182 akadeemilist tundi (45 min), mis jaotub:
80 akh – auditoorne töö
30 akh – praktika teenuseosutaja juhendamisel
26 akh – praktika juhendamine koolitaja poolt (individuaalselt ja/või grupis)
38 akh – iseseisev töö õppekirjandusega, taastumisloo kirjalik läbitöötamine, eneserefleksioon
8 akh – lõputöö
Järelevalve
Sotsiaalkindlustusamet teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet sotsiaalteenuste ja teiste sotsiaalkindlustusameti tegevusvaldkondade teenuste nõuetele vastavuse ja kvaliteedi üle. Nende teenuste alla kuulub ka kogemusnõustamine.
Kogemusnõustaja õppeasutuse õppekava ning õppe kvaliteeti ja nõuetele vastavust hindab Eesti hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA). Hinnatakse, kas kvaliteet vastab täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS) ja täienduskoolituse standardis määratletud täienduskoolituse kvaliteedi nõuetele ning HAKA juhendis sätestatud kvaliteedikriteeriumitele. Hindamise eesmärgiks on anda täienduskoolitusasutusele soovitusi õppe kvaliteedi parendamiseks õppekavarühmas ja tunnustada parimat kvaliteeti.
HAKA analüüsib 4 hindamisvaldkonna alla kuuluva 8 kriteeriumi lõikes.
Hindamisvaldkonnad on:
● õppekavad ja õppekavaarendus,
● õppimine ja õpetamine,
● koolitajad,
● ressursid.
Oma koolitaja vastavus HAKA nõuetele saad vaadata: https://haka.ee/oppekavaruhma-kvaliteedi-hindamise-otsused-ja-aruanded/
Kogemusnõustamise osutamine teenusena eeldab, et kogemusnõustaja on saanud vähemalt esmase kogemusnõustamise alase väljaõppe ja kuulub meeskonda ja/või kovisioonigruppi. Soovituslik juhend